Esimest päeva naasin tööle. Tegelikult ei tulnud töötegemisest suurt midagi välja kuna terve päev kulus erinevate toimingute korraldamisele.
Kell 11.35 helistasin Mustakale, kust anti infot, et just sel hetkel talutatakse härrat uude osakonda. Kardiointensiiv 2, korrus 4.
Õhtul läksime külla. Seekord oli teada, et oodata on tavapärasest rohkem publikut. Mina, Ema, Hannes, Indrek, Kaits. Kui kohale jõudsin, tegi Kaits juba korralikku mudimist. Väinc oli igavesti heas tujus ja ilmselgelt nautis talle osaks saanud tähelepanu. Kuigi tavapärase jutuajamise vahele viskas ka "vimkasid" sisse, olime ka ise võlutud tema heast tujust.
Hiljem võtsime tavapäraselt asjaosalistega päeva kokku. Kõik oli kulgenud pigem soodsalt ja tol hetkel jõudsime meeldivale järeldusele - kui mingisugune ajutrauma on jäänud, siis igal juhul huumorisoonele on see hästi mõjunud. Tagantjärele mõeldes oli see kogu kogu selle perioodi kõige meeldivam päev ning ka telefon ei olnud enam tavapäraselt umbes.
No comments:
Post a Comment